London ehk kolm 38st papagoist

houses_parliament_nw080609_2/Houses of Parliament, kuulsa kellatorniga. Kusjuures Big Ben pole tegelikult torni, vaid suure kellukese nimi/

Pärast järjekordset edukat ülesastumist Londoni Barbicani Guildhallis, kus austas meid oma kohalolekuga esmakordselt ka peaminister Ratas, tundsin tungi kirjutada mõne lausega meie senistest läbielamistest.

Nagu juba eelnevalt kirjutatud, saabusime Brüsselist Londonisse rongiga. Kuulus Platform 9 3/4 King’s Crossi jaamas, mis tuttav Harry Potteri raamatutest, jäi seekord meil ajanappuse tõttu nägemata. Suure seltskonnaga reisimise pahupool, kõik manöövrid on väga aeganõudvad.

4

Londoni asupaigas on leitud inimtegevuse jälgi, mis ulatuvad pronksiaega 4500a. enne meie Kristust. Londoni nime algete üle vaieldakse senini. Kindel on see, et roomlaste kantsi Londinium nime kirjalik mainimine ulatub vahemikku 65-80 AD. Geoffrey Monmothi ajalooraamatu järgi tulenes see algselt kuningast nimega Lud. Teised nimekad ajaloolased, keda ma siinkohal ei maini nimeliselt, on viidanud vana-keldikeele eelsele vana-euroopa keelele, kus “(p)lowonida” tähendas tõlgituna “liiga lai jõgi ületamiseks”, viidates Thames-ile, kuid teisalt ka keldikeelsele nimekujule, mis tõlgituna oleks “koht, kus uputab perioodiliselt”. Kena, et vanad nimed seisavad kahe jalaga maa peal ning kirjeldavad paikade olemust tüvitekstina.

Inglismaa on tuntud oma nigela ilmastiku poolest. Londonis sajab aga võrreldes muude riigi piirkondadega vähem. Statistliselt sajab Londonis tegelikult aasta lõikes isegi vähem kui New Yorkis. Sellest hoolimata 13%-lise tõenäosusega vihmavõimalus realiseerus 100%-liselt meie saabumisel, milline majesteetlik padukas. Selline soe vastuvõtt.

1898stanford

Ehk on ka põnev teadmine, et kohalikud taksojuhid peavad meelde jätma enam kui 25000 tänavanime ja pealt 20000 vaatamisväärsuse. Kuigi vähemalt tänavate puhul soovitaks talupoeglik mõtlemine neil jätkata sama tänavanimega pärast iga suuremat ristmikku (pärineb kogemusest, kus Old steetist sai Clerkenwell sai Theobalds sai Oxford etc). Tänavatest rääkides, Londoni Citys (vana linna tuumikosa) on ainult üks “road”, Goswell Road (mis juhtumisi tuli meie hotelli juurde). “Road” juurdus ingliskeelde alles 16.saj, mistap on linn täis Lane-e, Street-e ja Way-sid.

Londoni politsei jälgib linnas toimuvat meeletult ulatusliku kaameravõrguga üle terve linna. Idee ulatub IRA tigedamate torgete aega, kus kõiki linna sisenevaid autonumbreid võrreldi registritega. Tänapäeval eelistavad korravalvurid pätte rünnata pärast reisivahendi rahulikku parkimist, selle asemel, et linnas tagaajamistes osaleda. Ilmselt ka neil ajab pea sassi see arhailine vasakpoolne liiklus.

Ahjaa, pealkirjas viidatud munkpapagoisid lugesin ainult 3. Brüssellikuks paanikaks pole minu silmis põhjust, või siiski.. Kellele jääb hooldeõigus pärast lahutuse realiseerimist?

väsimatu relvapõlgurist kirjatsura

Henry

London Heathrow lennujaam

31.jaanuar 2018

 

Pildikesi Brüsselist

Meie üürike aeg Brüsselis on lõppemas ning ees terendab London. Reisivahendiks üllatuslikult rong. Möönan, et aeg pole kergelt kulgenud. Omamoodi äraspidiselt olen tuttav vaid ühe tänavaga, mis ühendab kontsertmaja hotelliga ning sõltuvalt kulgenurgast, marukaldu vaid ühes suunas. Sellised need siinsed tänavad juba on, olemuslikult kallutatud. Isegi traditsioonilist postkaarti lastele pole olnud veel aega leida. Unetsüklid on pöördumatult sassis pauernäppide tõttu, milledeta õhtune avantüür näib võimatuna.2018-01-29 11.24.46/teekonnale jäänud skulptuur, tõlgitud tekst postamendil “Leoni piiriks on kolm õlut”/

Küll aga on kõik ohverdused end õigustanud. Veel tund aega pärast eilse kontserdi lõppu jagas meie siinne EV100 vankri kutsar selgitusi kohalikele, kes ei adunud täpselt millise ime tunnistajaks nad olid just olnud. Rõõm meiepoolne, et Arvo Pärdi loomingule lisaks saime tutvustada belglastele ka kolme uut nime – Ülo Krigul, Liisa Hirsch ja Veljo Tormis. Vastuvõtt oli läbivalt hüperlatiividega täiendatud.

Eilses sissekandes tegin põgusa sissejuhatuse küsimuse vormis – mis ühendab Brüsselit Londoniga? Lisaks rongile on selleks üks ilus roheline lind. Peene nimega Myiopsitta monachus, maakeeli munkpapagoi (lugesin ingliskeelsest kirjandusest, et täpsemini peaks neid kutsuma “parakeetideks” ehk lühisabaliste väikepapagoiliste sugukonda kuuluvateks ja mitte papagoideks). Umbes 40 isendist, kes pääsesid vabadusse ühest armastatud kohalikust lõbustuspargist 70.ndate keskel, on tänaseks saanud plahvatuslik võõrleegion (üle 12000 linnu hetkel), kes on üle võtnud terve linna. Algselt ekvatoriaalsest kliimast pärit karnivooridest linnud on näidanud üles ütlemata suurt resistantsust ilmastikule. See on tõsine väljakutse kohalikele lindudele ja linnamaastikule, kes on hävinud seni igal rindel. Komistasin artiklile, kus kirjeldati, kuidas NATO peamaja Brüsselis pidas avalikku sõda lindudega. Küll heidutati neid kõlaritest kostvate kotkaste karjetega, kuni keemilise steriliseerimiseni välja. Kuniks pole leitud piisavalt humaanset lahendust probleemile, jätkavad mungad animaalsete võtetega oma ristiretke kohalike arvel.

relvad hetkeks varna riputav

Henry

29.jaanuar 2018

Brüsselist, armastusega

Oleme jõudnud omamoodi kurva sündmuseni. Nimelt andsime eile kammerorkestriga viimase ühise kontserdi, mistap lahkuvad nad peatselt kodu suunas. Nende võimsa 10-päevase tuuri jooksul anti 7 kontserti üle Euroopa, mis on kvaliteedi jätkuvuse seisukohalt artisti ülemisi piire kompiv saavutus. Rõõm meiepoolne, et tuuri kulminatsiooni jagasite just meiega.

Eilsel kontserdil kõlas Arvo Pärdi ja Jean-Paul Dessy teosed. Kuna esimene nimi on küllap paljudele tuttav, siis ehk põgusalt viimasest. Jean-Paul on kohalik. Sündinud 1963.aastal Huy linnas Belgias. Tunnustatud helilooja, tšellist ning dirigent, kel ette näidata muljetavaldav hulk salvestusi moodsama muusikaga. Kirjutanud nii sümfooniaid, kammermuusikat kui ka ooperi Kilda. Eilsel kontserdil kõlas tema uusim teos Reekviemid. Mitmus on võtmetähtsusega, kuivõrd teos koosneb teekonnast idast läände, peatudes erinevate kultuuride pidepunktidel alates hinduismist, judaismist, Lähis-Idast lõpetades õhtumaade ladinakeelsete tekstidega. Iga peatükk esitatakse neileomases keeles ja uneleval meloodial, mis haarab kui soe tekk su oma embusesse. Meditatiivne ja erudeeritud, täpselt nagu heliloojagi, kes oma sugestiivse häälega paitas hinge.

a47e006509df7abdf55efd668fe33283

Kuidas meil siis läks? Üldiselt on see teema, millel ma eriti peatuda ei tahaks. Eelkõige selle pärast, et on olemas hulk pädevaid inimesi, kes inetust kombest teistele näpuga osutamisest teinud omale eduka karjääri. Teiseks aga olen oma lavalise seisu koha (sic) tõttu ütlemata halvas kohas kontserdist täisülevaate saamiseks. Ülekõige aga prevaleerib publikumi reaktsioon, sest isegi kui laval asjad väga hästi õnnestuvad, kuid publikuni see miskipärast ei jõua, on tulemus ebaõnnestumine. Eilne kontsert oli välja müüdud ning võeti väga hästi vastu.

Täna aga juba uued väljakutsed. Meie peadirigent Kaspars peaks liituma loodetavasti peatselt, kuigi seda on üritanud nurjata taevased jõud (loe: eilne lend tühistati). Peagi on proov ja õhtul kontsert uue kavaga. EFK laev on täispurjeis ning seilab pärituules ehk nagu meie USA-tuuri lipukiri – drive and perform!

rindekiibitseja

Henry

28.jaanuar 2018

PS Tuli siuke kuivemapoolne kirjutis seekord. Järjeks aga luban lennukaid tegelasi ja leiab ka vastuse küsimusele, mida keegi pole esitanud – mis ühendab Brüsselit Londoniga?

Saabumine Brüsselisse ehk kuidas elab gastroleeriv artist

Eilne kontsert Groningenis läks lõppeks täismajale ning püsti aplodeeriv publik andis hinnangu, mida oleks raske mitmeti mõista. Saime särava täienduse lõunanaabritelt oma langenud kaaslaste asemikuks ning Hele-Mall tegi hiilgava debüüdi Te Deumi soprani solistina. Karavan aga korjas hakkajamad koerad ning paar katkise tiivaga lindu kokku ja jätkas teekonda edasi, oh issand, ikka edasi.. (see lõpp oli tsitaat ühelt kuulsalt Eesti tenorilt, keda tervitaks siinkohal nii möödaminnes 🙂 )

Täna oli hoogne päev, kus tegelikult palju mainimisväärset just ei juhtunudki. Rõõmuga teatan, et meie rändtsirkus on jõudnud pärast väsitavat 5-tunnist bussireisi edukalt Brüsselit väisama. Sinna otsa attacca paaritunnine proovgi, nadi (loe: linnupetteliku) lõuna kiuste, pingutatud naeratuse saatel üle elatud.

_20180126_163543

/pildil jäädvustatud allakirjutanu lõunasöök ja õhtuoode/

_20180126_221142

/häid lambaid muudkui mahtus kitsasse lauta../

Kus me siis oleme? Brüssel on teadagi kõigi meie eurooplaste pealinn. Kas te aga teadsite, et nimi “Brüssel” (vana hollandi keeles “Broucsella/Brucsella/Broekzele”) tuleneb liitsõnast, mis tõlkes mitteeritikadumaläinuna tähendab “kodu keset sood”? Omamoodi ettenägelik – ei tea, kas tõmban meelevaldse paralleeli Washingtoni DC, täpsemini Ühendriikide Kongressi vahele -, sest teispool ookeani kasutatakse samuti “sood” metafoorina nende parlamendi olemuse kohta. Siinne roiskunud seisva vee probleem Zenne-nimelise jõe kehastuses, on lahendatud aristokraatliku leidlikkusega – nimelt peideti see juba 1871.a “põranda alla”. Varjatud linnaelanike valvsate pilkude eest, suunati sinna kogu puhastamata reovesi veel aastani 2007. Küll kohalikud juba oskavad Euronorme siin tõlgendada! (või siis needa neid mitmes kohalikus keeles..)

362px-TE-Collage_Brussels

Belgia jaguneb jämedalt kaheks põhja-lõunasuunaliseks osaks – hollandikeelseteks flaamideks põhjas ja prantsuse keelt kõnelevateks valloonideks lõunas (kaardil on saksakeelsed laigukesed tegelikult ka). Flaamide ala kohta kasutatakse ka nime Flandria, mida eestlased teavad vast eelkõige legendaarse tegelaskuju Thijl Ulenspiegeli tegemiste järgi. Kel legendid lugemata/nägemata, soovitaks katkestada lugemine siinkohal ning tegeleda millegi lõbusamaga, nagu näiteks Charles de Costeri kultusraamatuga tutvumisega.

6483451t1hecaa

/pildike 1977.a legendaarsest filmist, särava hambapärlikee omanik on Lembit Ulfsak isiklikult/

Vahetu brüssellik kogumus jääb artistidel vast seegi kord kogemata, kuivõrd tuuridel domineerib triumviraat-kolmainsus: reisivahend-kontsertpaik-hotell. Hetkel võin võtta segmendid vastavalt märksõnadega kokku: tüütu-ennekogematu-laitmatu.

saabliteritajate assistendi sõbra juhututtav

Henry

26.jaanuar 2018

 

 

JEDI naasemine ehk Järjekordse Edeva Diletandist Ilukirjuri sissekanne

_20180124_201347

Võib vast vaid õnnelik ja joovastatud meeleolus olla, justkui suur sula oleks neelamas maad! Pärast seda kui lapsed, kes kui vangis eland ja pole ammu murul käind, astume meiegi kammerkoori pika reana, taaskord üle pikima kodualalhoidliku perioodi järel rännuteele. Olgu see tee meile kerge ning ülev nagu EV100 ja samuti kõik eelseisva tähtpäevaga seoses kontserdid. Eelseisvatest etteastetest, vaid tänane pole lõpuni väljamüüdud. Tik-tak!

Groningen. Siin me jälle oleme. Kõik poed, peale ühe vinüülika, mis juhuslikult remondis, olid koduselt paigas. Linn on siiski oma tuumikult eksisteerinud juba 4.aastatuhandest enne meie Kristust. Ühtlasi on Groeningen üks vanadest Hansalinnadest ja üllatuslikult Tallinna sõpruslinn. Lipp meenutab mu kodulinna Nõmme oma. Linna uhkuseks on kaks kirikut, ühe nimi on Aa ja teine pole Bee, vaid Toursi Martini järgi omale nime saanu.

2018-01-25 12.11.11

/Groningen kollaažina/

St Martin, Toursi linnakesest on põnev tegelane. Nimelt elas hilisem pühak 4.sajandil ning oma päritolu poolest oleks pidanud saama temast sõdur Rooma armees. Tema aga leidis, et pole teab mis kristlik relvadega möllata. Kui ta keeldus relvi enne lahingut kätte võtmast, ähvardati teda pelgurluse pähe armeest pagendada. Härra aga pakkus välja hacksaw-ridge’iliku lahenduse (mitte segamini ajada Forresteri Ridge’iga), olla relvituna armee ees, sõdurite seas. Lahing jäi hoopistükkis ära, mistap sai temast legendaarne mees, kes poolitas mõõgaga oma mantli, et külmetada koos kerjusega, sest pole kuigi kristlik üksi külmetada.

691px-El_Greco_-_San_Martín_y_el_mendigo

/El Greco kujutamas St Martinit, valgrelikul viisil “..ümber mul su mantli siil..”/

Groningen oli tähtis peatuspaik palveränduritele. Tänaseks on linnarahvas aga üllatuslikult uskmatuks muutunud, ainult kolmandik rahvastikust seostab end mõne usundiga. Sestap pole liialt imestada, et siit on pärit kaks jumalaskeptilise alaga tegelevat teadlast. Füüsika on vanem kui meie! Seda teadsid väga olulised füüsikud Daniel Bernoulli, kes tegeles vedelike voolamisega ning nobeli preemia laureaat Heike Kamerlingh Onnes, kes uuris ülijuhtivust ja oli tuntud kui absoluutse nulli mees.

Ega muud kui kinnitagem taaskord rihmad, hoidke jäsemed kindlalt sõidukis ning häälitsegem vaid selleks ettenähtud kohtades.

rindereporter allakirjutanu

Henry

25.jaanuar 2018

_20180125_110821