Professionaalse koorilaulja nõuandenurk

Pilt on kõigest illustreeriv

On pöördumatult vaieldamatu hooaja lõpp ning aeg teha kokkuvõtteid, nii sündsaid kui ka süüdimatuid. Järgnev on kogumik meie populaarseimast FB rubriigist – nõuandenurk, oma udupeenete nüansside, ülitäpsete teravuste ja pikantsete finessidega. Teie naudinguteks ja meie rõõmuks –

* Iga kord, kui dirigent teeb mõne märkuse, tõmba nooti suvalisi sirgeldusi, siis ta näeb, kui tähelepanelik sa oled.

* Dirigeeri proovides alati käega kaasa, siis dirigent näeb, et lisaks laulmisele oled sa ka väga võimekas ja suure potentsiaaliga dirigent.

* Kui on vaja teha ahelhingamist, siis vali hingamiseks sellised kohad, mis sul nagunii ei õnnestu.

* Kui mõni konkreetne koht ei tule hästi välja, teeskle köhahoogu, kui jääd hätta pikema lõiguga, haara veepudeli järgi, aga kui sa ei saa hakkama suisa mitme leheküljega, siis välju köhides ruumist.

* Siiski väike meelespea: haiglast enestunnet ettekäändeks tuues proovis viilides ära unusta demonstreerida, KUI haige sa ikka oled. Krõbista võimalikult kuuldavalt kurgukommide paberitega ja pihusta iga natukese aja tagant medikamente kurku.

* Kui sa ei suuda laulda kõiki kõrgeid noote, mis mõnes teoses vajalikud on, lase raskemad kohad esitada kõrvallauljal. Ühtlasi on sul võimalus suud kaasa maigutades demonstreerida, et ka kõige kõrgemaid kohti saab laulda ilma, et näeksid välja nagu ehmatanud kana.

* Siiski on õige teha ka kõrge noodi ajal suu nii lahti kui saad, sest isegi kui hääleliselt noot väga hästi ei õnnestu, saab publik vähemalt visuaalse elamuse.

* Ning eelkõige ei jää tõeline professionaal haigena koju, vaid ilmub ennastohverdavalt ja sallidesse mähkunult proovi, istudes lihtsalt seina ääres.

* Kui mõne teosega on esimesed proovid ja sa ei valda materjali, vabanda koormeistri ees, et sul on häälega mingi jama ja kuula proovi kõrvalt. Kindlasti lasub kõigil seinaäärsetel kohustus anda pärast teistele ebaõnnestumiste kohta tagasisidet. (Positiivsed märkused sealjuures võib jätta enda teada.)

* Kui laulad kogemata kõvasti vale noodi, vaata pahase pilguga ümberringi.

* Kui midagi läheb pekki, esita asjassepuutumatuid küsimusi, soovitavalt teise häälerühma kohta (“Vabandust, kas aldid ei peaks siin esimesel löögil ära võtma?”).

* Kui sa ei saa rütmile pihta, süüdista dirigenti (“Vabandust, te võikste veidi paremini näidata, kus üks on!”)

* Kui kipud mõnes teoses kriminaalselt madalaks jääma, siis kõige kindlam viis on kõva häälega kurta selle üle, kuidas kõik üle intoneerivad.

* Kui see siiski ei toonud eeldatavat tulemust ning tunned endas prestiiži pulbitsemas pärast truudsetust õigele helistikule, siis hoia fraasi lõpud veerand kuni pool tooni kõrgemad ja sekundi murdosa kauem kui kõik teised. Nii saad näidata, kui puhtalt sina laulad.

* Tõuse alati esimesena, siis dirigent näeb su entusiasmi. Ja nooguta iga kord, kui dirigent sinu suunas vaatab.

* Kui laulad püsti seistes, hoia alati kätt kõhul – kõik näevad, kui hästi sa oskad diagragmat kasutada.

* Ära kunagi ütle konsonante (eriti sõna lõppudes), siis pole ohtu, et need on valel ajal.

* Kui sa pole mõnes noodis kindel (eriti õppimise perioodil), jäta see lihtsalt laulmata. Siis võid olla uhke, et pole kunagi ühtegi vale nooti laulnud.

* Kui sa ei valda mõnda kohta õpitavas teoses, võid alati selle koha peal teha eriti professionaalse näo, tõmmata kulmu kortsu ja märkida tähtsalt pliiatsiga midagi nooti. Ja loomulikult ei saa sel hetkel ju laulda, kui on vaja märkmeid teha.

* Kui dirigent võtab mingi koha tagasi, aga see on kuradima raske koht, saad alati teeselda, et ei saanud täpselt aru, kust võetakse.

* Kui sa pole mõnes intervallihüppes kindel, siis sea fraas nii, et kohas, mida ei valda, teed eriti väljendusrikka diminuendo. Siinkohal ka paslik meenutada tarmukaid bassisõnu – tuntud ka kui professionaalse nõuandenurga friigisekti tarkused – toon, tertsihüpe, kvardi-, kvindi- ja infarktihüpe.

* Kui sa ei saa kohe õiget nooti kätte, oota, kuni kõrvallaulja selle võtab ja siis tee paisutus.

* Kui sa ei oska häälega vajalikku dünaamikat teha, tee kehaga. See jätab muuhulgas ka mulje, et oled tohutult musikaalne ning “lähed asja sisse”.

* Kui fraasid ei ole sinu tugevaim külg, aita käega kaasa ja näita fraasi plastiliste liigutustega. Usu, see mõjub nagu mustkunst – kõik vaatavad su väljendusrikast kätt ega märka, et fraas hääles ei kajastugi.

* Kui rütm ei tule välja ja tunned, et jääd ilgelt tempos maha, siis küsi kohe valjuhäälselt: “Oot-oot, kas siin oli aeglustus?”

* Kui keegi küsib, mis su lemmikhelilooja on, vaata mõtlikult kaugusesse ja ütle “Bach”- siis kõik teavad, et sinus on peidus see “miski”.

* Lauldes fuugat tasub juba pärast esimest lugemist teiste tähelepanu juhatada tõsiasjale, et vahepeal tuleb laulda teemat ja vahepeal saatematerjali – siis kõik näevad, et oled spetsialist.

* Lisaks veel: keeruliste fuugade laulmisel on täiesti okei, kui laulad kaasa ainult teemade algusi, sest kõik muu on niikuinii alati liiga kõvasti.

* Kui oled esitenor, aga teised veel ei tea seda, siis seisa kontserdil alati kolleegidest sammuke eespool. Inimeste alateadvus teeb ülejäänud töö ise ära.

* Lisaks pole koori esitenori puhul kaasalaulmine kohustuslik, olgu siis põhjuseks mitte viitsimine või miski muu. Keegi nagunii hõlma ei hakka, sest tenoreid pole lihtsalt võtta.

* Alati, kui kahtled dünaamikas, lähtu tenoritest. Nende kompass osutab ilmeksimatult põhja.

* Kui aga sinu vokaalne võimekus ei küündi kuidagi ettekandele tuleva teose tasemeni, panusta lihtsalt välimusse.

* Kui proovis ja kontserdil laulmine hästi ei õnnestu, siis musitseeri julgelt puhkehetkel ja kõik kuulevad su tegelikke oskusi.

* Kui oled kellegi peale häälerühmas tige, tõmba kõrgemas registris hääl maha, kolleeg lõugab edasi ja saab noomida.

* Kui oled selgelt pädevam dirigent, või kes iganes rahvusvaheliselt tunnustatud tegelane parasjagu koori ees seisab, ära hoia end tagasi ja tekita avalikku vastuseisu – paljude maailmakuulsate dirigentide karjäär on just sellisel moel hoo sisse saanud.

* Kui dirigent ütleb, et siin kohas võib natuke vibraatot olla, siis ära usu – see on lõks.

* Kui sul on jultumust puldil olevat telefoni näppida, hoia teises käes pliiats valmis juhuks, kui dirigent küsib, millega tegeled. Siis tõstad pliiatsi ja teatad – tegin märkmeid, vasaku käega.

* Kui dirigent lööb proovis loo kinni, jätka kindlasti veel mõnda aega laulmist. Muidu võib juhtuda, et kõik ei kuule su erakordselt helisevat tämbrit. Friiginurga täiendus soovitab seda kasutada eelkõige staažikatel lauljatel, noorkolleegide imetlus on küllaga tagatud.

* Tark on õppida peale laulmise ka mingit instrumenti – ütleme näiteks klarnetit. Siis saad kehva resultaadi korral kolleegidele selgitada, et oled tegelikult klarnetimängija. Klarnetistide seltskonnas aga vabanda, et oled ju ennekõike siiski laulja.

* Kui koor peaks tegema mõnd vana kava, mis eeldab meeldetuletusproovi ning mõni uus laulja rõõmustaks samuti selle üle, siis on paslik ja igati kohane staažikatel lauljatel valjusti täheldada, et nende ajal küll mingeid vastutulekuid polnud ja kavad tuli ise selgeks teha.

* Kui mõni kontserdikavas olev lugu jääb siiski pehmelt öeldes kahtlasesse seisu (ntx meeldetuletusproovi teatava pealiskaudsuse tõttu), tasub kontserdile või kontsertreisile kaasata oma valgustaja, kes lihtsalt kriitilisel hetkel tuled maha tõmbab. Pärast saab alati käsi laiutada – mis sa teed, kui nooti ei näe.

* Kui mõni käik, lõik või osa mingis teoses on sinu jaoks liiga kiires tempos (näiteks “Cum sancto spiritu” Bachi h-moll missas), siis ära heida meelt! Laula nii kiiresti, kui saad. Ja kui mõni noot jääb pealtnäha kättesaamatusse kõrgusesse, pole ka hullu. Laula lihtsalt nii kõrgelt, kui ulatad.

* Kui mõni teos näib sulle lõputu – laulad ja laulad, aga ikka veel otsa ei saa (ntx Bachi h-moll missa või Händeli Messias) – võid võtta lohutuseks mõtte, et kui köitmisklambrid paistavad, on pool teost juba läbi.

* Kui dirigent tabab su naabriga lobisemas ja teeb märkuse, mõtle kiiresti välja mingi asjalik küsimus dünaamika, strihhide või hingamiste kohta ja teeskle, et teil oli ülioluline arutelu muusikalistel teemadel.

* Keeruliste tempode ja rütmide puhul pea silmas, et jalaga kaasa põntsutamine on amatööridele. Tõelised professionaalid valdavad dirigeerimise skeeme ning vibutavad rivis dirigendiga võidu.

* Kui häälerühm kipub mõnes keerulises (kaasaegses) teoses astuma sisse vale noodiga (näiteks pool tooni kõrgema või madalamaga), siis kasuta võimalikult demonstratiivselt heliharki. Nii saad vajaduse korral väita, et sina võtsid küll õige noodi, aga kõik teised laulsid valesti.

* Lauldes kaasaegset atonaalset või lihtsalt kakofoonilist uudisteost ei ole mingit vahet kui mõni noot (või isegi rohkem kui mõni) mööda läheb. Publik ei tea nagunii, mis täpselt kõlama peab ning sageli ei suuda helilooja isegi tuvastada valesti lauldud viisijuppi.

Nõuandeid on loomalikult rohkemgi, et mitte öelda põliste põlvkondade jagu. Paljusid neist tasub kasutada igapäevaselt, teisi jälle hoida erakordseteks puhkudeks, mis tõhusat lööknööki eeldavad. Liiglihtne, ja oleme ausad – ka igav, oleks muidu olla igapäevaselt tugev ning võimekas laulja elukutselises kollektiivis. Seega, siinkohal esineks ka tagasihoidliku üleskutsega – sääraste knihvide kasutamine isetegevuskollektiivides on selgelt soovituslik ning eelkõige siiski vaid mõõdukates kogustes. Kaebuste püsimise korral või kõrvaltoimete tekkimisel, pidage nõu arsti või lähima vokaalpedagoogiga.

ilusat suve soovides,
paadunult teie
EFK loovtuumik 🙂